Võttes arvesse sellel nädalal toimunud Kreeka ja ülejäänud Euroopa rahandustegelaste läbirääkimisi, võib ridade vahelt lugedes oletada, et võimalik, et Kreeka ostetakse ülejäänud Euroopa poolt välja. Pakun, et Kreeka lähenemine on ütlemine rahvusvaluuta kasutuselevõtust ja, et nad ei ole suutelised laene maksma ning oluline on kreeklaste heaolu. Ilmselt esmaspäeva, 22. juuni, kõnelusteks on ülejäänud Euroopal ja Euroopa Komisjoni rahandusvolinikul Pierre Moscovicil käia Euroopa poolt välja pakett, millega Euroopa ühiselt ostab ära ca 25% võlast, Kreeka poolt ilmselt käib Kreeka rahandusminister Yanis Varoufakis välja plaani, et Euroopa ostaks ära 75% võlast või Kreeka võtab kasutusele rahvusvaluuta. Kokkuleppele ilmselt esmaspäeval ei jõuta.

 

Lõpuks jõuab Euroopa poolt ilmselt lauale ettepanek, mille kohta Euroopa Komisjoni liikmed ütlevad, et see on enam kui õiglane mõlema osapoole suhtes ja pakutakse, et ülejäänud eurotsooni riigid ostavad ära 50% Kreeka võlast, viies Kreeka Euroopa keskmisele võlatasemele. Pakun, et Kreeka ei lepi ka selle pakkumisega ja soovib garantiid, et nende laenuintresside suurused oleksid fikseeritud ja võimalik, et kokkulepe sünnib kujul, et kustutakse pool Kreeka võlgadest ja osa võlgu asendatakse madalama intressiga võlgadega. Antud situatsioon oleks mõlemale osapoolele arvestades olukorda justkui võit-võit situatsioon.

Euroopas ei satuks löögi alla euro ja Kreeka saaks laenud Euroopa keskmisele tasemele ja intressimäärad kontrolli alla. Paraku ei peaks antud lahendust Kreeka jaoks kõige paremaks, sest arvestades nende mentaliteeti, oleks laenutasemete keskmisele tasemele toomine  lahenduseks vaid mõneks ajaks. Kokkuvõttes on see aga ilmselt kõige tõenäolisem lahendus, sest Aleksander Tsirpas on ilmselt saanud aru kui tugeval positsioonil on laenude küsimuses Kreeka, sest Euroopal on kaotada euro usaldusväärsus, aga Kreekal hoopiski võita laenuvaba ühiskond. Seega on tõenäoline, et Tsipas on andnud Kreeka rahandusministrile juhise mitte teha mittemingisuguseid järelandmisi ja valmistada ette rahvusvaluuta kasutuselevõtt, mis kokkuvõttes olekski Kreekale kõige parem.

Trumbina on Kreekal veel Vene kaart kasutada, sest Kreeka on allkirjastamas gaasitoru lepet Venemaaga, ega soovi võtta osa Vene suunal esitatud sanktsioonidest. Seega, kui Euroopa soovib antud nõudmiste osas jõuda kokkuleppele, siis peab Euroopa Kreeka sisuliselt välja ostma, kusjuures väga jäik Kreeka hoiak on Kreekale väga kasulik, sest surub Euroopa nurka.

Pakun, et lõpplahendus Kreeka suhtes võib olla selline, et Kreeka laen väheneb 60-82 protsendini SKP-st koos garanteeritud piiratud intressidega, kuigi investorina oleks ilmselt huvitavam näha olukorda, kus Kreeka võtab kasutusele rahvusvaluuta, kuid see on Euroopa ja euro jaoks niivõrd negatiivne või vähemalt seda peetakse niivõrd negatiivseks, et sellel võimalusel ei julgeta lasta sündida.

Mikk Talpsepp,

Etalon Varahaldus AS investeeringute juht

 

Käesoleval lehel kuvatud info on mõeldud Etalon Varahaldus AS invesotritele. Etalon Varahaldus AS on mitteavalik alternatiivfond. Eelmiste perioodide tootlus ei garanteeri järgmiste perioodide tootlust.