Etalon Varahaldus A-aktsia NAV ületas neljapäeval 1 euro piiri(1.0035) ja lõpetas ka nädala napilt üle 1 euro ehk 1.0003 euro peal, olles oktoobri algusest seega tõusnud +23.7% ja võrreldes 21. mai emissiooniga sisuliselt nullis(+0.03%).
S&P500 aktsiaindeks on alates emissioonist näidanud tulemust -5.44% ning 2015. aasta algusest -2.14%. Hetkeseisus on pikemaajalisi investeeringuid tehtud mitmete löögi all olnud turgude ja veidi energiasektori suunal.
9. oktoobri seisuga on 77% Etalon Varahalduse vahenditest rahalised, ning investeeringute osakaal on ajutiselt vähendatud 23%-ni vahenditest. Leian, et lähiaegadel võib aktsiaturge ees oodata täiendavad rahutud ajad, mille võib tingida nii 27-28 oktoobril järgmine USA Föderaalreservi kogunemine, kui ka augusti ja septembriga mõranema löönud kindlustunne. Seetõttu pidasin õigemaks ajutiselt riske ja positsioone vähendada, et tõsta valmisolekut uueks müügilaineks, mis küll võib ka olemata jääda.
VAADE TURGUDELE
Kardan, et augusti ja septembri verevalamine börsidel ei ole veel läbi ja tekitatud ebakindlus ja kantud kaotused jõuavad meelsustesse ja ettevõtete prognoosidesse teatava viitajaga, mistõttu pean võimalikuks antud olukorras uute pingete tekkimise, mille katalüsaatoriks võib olla ka Föderaalreservi intressimäärade tõstmine, mis ilmselt soovitakse siiski ära teha, et tekitada vähemalt mõned padrunid tulevikuks Föderaalreservi jaoks, samuti ilmselt soovitakse minna majanduskeskkonda, mille intressimäärad on kõrgemad kui null.
Samas ei pea võimatuks olukorda, kus USA on sunnitud tegema ka neljanda kvantitatiivse leevendamise(QE4), sest hoolimata kolmest rahatrükilainest ei ole suudetud tekitada kõrgemat inflatsiooni kui 1.3-1.4%.
Intressimäärade võimalikul tõusmisel ilmselt võib olla tagajärg ka ettevõtete oma aktsiate tagasiostude teostamisele. Kui 2010. aastal kukkus kriisi järgselt aktsiate tagasioste teostavate SP500 ettevõtete protsent võrreldes 2007. aasta 65% ettevõtetest pealt 30%-ni, siis 2015. aastal ostab oma aktsiaid tagasi taas ca 65% S&P500 ettevõtetest, samuti on aktsiate tagasiostumaht jõudnud samade mahtudeni kui 2007. aastal.
2015. aasta teeb eriliseks samuti see, et kui esimeses kvartalis S&P500 ettevõtted teenisid ärikasumit kokku 228.36 miljardit, siis dividendideks maksti ja aktsiate tagasiostule kulutati 237.69 miljardit, mis on üsnagi ohtlik tendents, eriti nullintressimäärade keskkonnas ja ainulaadne olukord sellel pulliturul. Teises kvartalis aktsiate tagasiostude maht vähenes 144 miljardi pealt 134.4 miljardi dollari peale, ning kui esimeses kvartalis ostsid aktsiaid tagasi 390 ettevõtet, siis teises kvartalis tegid seda 378 ettevõtet 500st.
Ajaloolisest keskmisest märgatavalt enam ostetakse aktsiaid tagasi tehnoloogiasektoris, püsi- ja tööstuskaupade sektoris, finantssektoris ja tervishoius, keskmisest vähem aga energiasektoris ja tarbekaupades.
Ainuüksi ebakindluse suurenemine aktsiaturgudel ja ettevõtete jaoks võib tähendada, et aktsiate tagasiostude maht väheneb, mis võib turgudelt võtta ära osa ostujõust ja senisest tasakaalust ja põhjustada uusi langusi, juhul kui aktsiate tagasiostmine väheneb näiteks 500 miljardi pealt aastas veidi tervislikuma 300 miljardi dollari peale. Samas praeguses trendis on tõenäoline, et sellel aastal tehakse uus aktsiate tagasiostude rekordmaht.
Samuti väga ohtlikus trendis on nullintressimääradest tingitud ettevõtete väljaostmised ja ülevõtud, mille maht ootuste kohaselt 2015. aastal küündib 2.3 triljoni dollarini. Aasta 2007 tasemeks oli 1.3 triljonit dollarit. Ka ülevõtmised võivad saada järsu lõpu kindlustunde kadumisel ning ilmselt tervislikum oleks turgudele kui ülevõtmiste maht kukuks 1.5 triljoni dollari kanti(isegi 2013 maht oli ca 1.0 triljon dollarit).
Liites kokku potentsiaalse aktsiate tagasiostu mahu vähenemise(200 miljardit) ja võimalikku ülevõttude vähenemise(800 miljardit), saame, et kindlustunde vähenemine börsidel võib viia turgudelt ligi 1 triljon dollarit ostujõudu võrreldes 2015. aastaga, mis võib käivitada üsnagi negatiivse ahelreaktsiooni.
Mainitud asjaolusid silmas pidades, otsustasin Etalon Varahaldusega märkimisväärselt vähendada riske nüüd, kus viimaste aastate suurimast ehmatusest on poolenisti taastutud ning järgmise Föderaalereservi kogunemiseni on jäänud veidi enam kui kaks nädalat, sest oletan, et juba järgmisel nädalal võib istung tõusta uuesti päevakorda, samuti kardan, et ainuüksi aktsiahindade tõusu pidurdumine võib tuua välja uue hirmu.
Siiski tuleb ka edaspidi arvestada, et Etalon Varahaldus A-aktsia NAV võib olla märkimisväärselt kõikuvam turuindeksitest. Lähipäevadel kirjutan eraldi loo ka 24. augustil toimunust, ning sellest, mis väärtuslikku informatsiooni oli võimalik sellest erakordsest päevast investorite jaoks välja lugeda.
Pikemas perioodis muidugi on küll ilmne, et raha on kõige halvemaks varaklassiks seoses pidevate rahatrükkidega ning mainitud riskide realiseerumine võib võtta oodatust kauem aega ning viia varade hinnad veel oluliselt kõrgemale. Kuid triljoni dollari ostujõu kadumine turgudelt võib mingil hetkel turgudele väga halvasti mõjuda, mistõttu pean mainitud riskidega arvestama.
Siiski hoolimata mainitud riskide teadvustamisest ja veidi konservatiivsemale lähenemisele üleminekust, võib Etalon Varahaldus siiski kanda märkimisväärseid kahjusid positsioonidesse sisenemise järgselt.
Mikk Talpsepp,
Etalon Varahaldus AS investeeringute juht
Käesoleval lehel kuvatud info on mõeldud Etalon Varahaldus AS invesotritele. Etalon Varahaldus AS on mitteavalik alternatiivfond. Eelmiste perioodide tootlus ei garanteeri järgmiste perioodide tootlust.
